Swedbank: Brexit tähendaks Baltikumile geopoliitilist kahju

Tema sõnul mõjuks kogu protsess Balti riikide kui väikeste avatud majanduste kasvu väljavaadetele nõrgestavalt. Lisaks võib Brexit Mertsina hinnangul tugevdada teiste riikide vajadust eritingimuste ja eraldumispüüdluste kujunemise järele ning soodustada ekstremistlike populistlike parteide moodustamist.

Mertsina tõi välja, et viimaste aastate jooksul on Suurbritannia olnud üheks peamiseks sihtkohaks Baltimaadest väljarändajatele. „Riigi sotsiaalkindlustussüsteem näitab juba praegu nõrgenemise märke ja teeb seda ka edaspidi, Brexiti korral need protsessid võimenduvad ja nõrgenenud majanduse tingimustes peavad Suurbritanniasse emigreerujad arvestama senisest vähema abiga, kehvemate töövõimaluste ja rohkemate bürokraatlike barjääridega,“ rääkis ta.

Mõju finantsturgudele ja kaubandusele

Balti riikides saaksid Brexiti tõttu kannatada finantsturud ja väliskaubandus. Ka Euroopa finantsturgudele avaldaks see kohest, ehkki suuresti ajutist mõju. „Tekiks ülemäärane volatiilsus, nael nõrgeneks ning aktsiahinnad kukuks, samuti kaasneks Brexitiga nõrk võlakirjade tootlus ning keskpanga võimalik ulatuslikum rahapoliitika ja intressimäärade pikemaajaline langus“, kirjeldas Mertsina negatiivseid mõjusid, mis Suurbritannia lahkumine endaga kaasa võib tuua.

„Otsene negatiivne mõju Balti riikidele jääb tõenäoliselt minimaalseks, kuna kapitaliturud on väikesed ja võlatasemed madalad,“ arvas Mertsina. „Näiteks on Eestist tehtud otsesed välisinvesteeringud Ühendkuningriiki suhteliselt tagasihoidlikud ja moodustavad 0,5% kõikidest Eesti residentide tehtud otseinvesteeringutest välismaale,“ selgitas analüütik.

Lisaks mõjutab Brexit ka Baltikumi väliskaubandust. „Suurbritannia osakaal Balti riikide ekspordimahtudes on 4-7 protsenti,“ ütles Mertsina. „Põhimõju kaubandussektoris koondub kindlatele tööstusharudele – Eesti puhul elektrimasinatele ja seadmetele, Lätis puittoodetele ja Leedus mineraalkütustele- ja väetistele,“ selgitas ta.

Brexiti tulemusena langeks ka Briti naela väärtus, mis muudab Suurbritanniast importimise odavamaks, kuid kaupade sinna müümise aga kallimaks. „Sisseostetud kaubad muutuvad mõnevõrra odavamaks, kuid eksportimine raskeneb. Kõige enam mõjutaks Ühendkuningriigi lahkumisega seotud ebakindlus ja naela nõrgenemine Eesti sünteetiliste ja tehiskiutoodete eksportijaid,“ arvas Mertsina. „Impordi puhul oleks aga mõju suurim peamiselt alkohoolsetele jookidele ning erinevatele masinatele,“ lisas ta.

Kuigi Brexit võib mõjutada Eesti kaubandusbilanssi tervikuna, pole ekspordimahtude järsku langust ette näha. „Euroopa Liidu kaubanduslepingud jäävad mitmeid aastaid kestvate läbirääkimiste ajaks kehtima,“ oli ekspert positiivne.